Juuniküüditamine

Lisa üritus pilt!
Isikud:
452Isikute nimekiri
Sündmused:
178Nimekiri
Kuupäev:
14.06.1941
Lisainformatsioon

Ettevalmistused

NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee võttis 14. mail 1941. aastal vastu ühismääruse nr 1299-526ss, mis kinnitas „Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast" eriasumisele saatmise läbiviimise kohta. Toimuvat koordineerima määrati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Vsevolod Merkulov, tema asetäitja Ivan Serov ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja Viktor Abakumov.

Operatsiooni läbiviimist Eestis korraldasid nn „troikad" (kolmest isikust koosnevad komisjonid). Eesti NSV juhttroikasse kuulusid riikliku julgeoleku rahvakomissar Boris Kumm, siseasjade rahvakomissar Andrei Murro ja EK(b)P KK I sekretär Karl Säre.

Kogu Eesti ulatuses juhtisid küüditamist NKVD Operatiivstaap, mille juht oli

  • Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Boris Kumm, liikmed
  • Eesti NSV Riikliku Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar Andrei Murro
  • Eesti NSV Riikliku Julgeoleku rahvakomissar asetäitja Aleksei Škurin,
  • Eesti NSV siseasjade rahvakomissari asetäitja Venjamin Gulst,
  • Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 2. osakonna ülem Rudolf James.

Vastavalt plaanile oli kavas saata Eestist väljasaadetud järgmistesse piirkondadesse ja töölaagritesse:

  • Starobelski laagrisse (Ukraina idaosas, kus enne eesti kontingenti asusid Poola sõjaväelastest vangid, vt. Katõni massimõrv) 4665 inimest;
  • väljasaadetud kriminaalset elementi (neid NKVD Erinõupidamisega süüdi mõistes) saata Usollagi laagrisse 691 inimest;
  • väljasaadetavaid pereliikmeid Altai kraisse 9115 inimest.

Küüditamise ehk "sundevakueerimise" läbiviimisele asuti 13. ja 14. juuni ööl, reedel vastu laupäeva. Keskpäeval oli kõikidele asutustele antud korraldus saata oma transpordivahendid miilitsa käsutusse. 13. juuni õhtul hakkasid varem ette valmistatud kogunemiskohtadesse koonduma asjasse pühendatud seltsimehed. Kohalviibijatest moodustati neljaliikmelised „brigaadid", mida üldjuhul juhtis julgeolekutöötaja. Brigaadidele jagati välja instruktsioonid ja vajalikud paberid: arreteeritavate ja küüditatavate nimekirjad, vara ülevõtmise blanketid jms.

Küüditamise algus

1938. aasta väljalaske GAZ veoauto ja kaheteljelise vaguniga deporteeriti inimesi NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse.

14. juuni öösel kella 1–2 paiku alustasid küüditamist läbiviivad rühmad tegevust samaaegselt üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju.

Paar tundi pärast küüditamise algust saabusid esimesed autod raudteejaamades haruteedel ootavate vagunite juurde. Kokku oli operatsiooni läbiviimiseks varutud 490 vagunit. Need seisid Tallinnas Koplis ja Pääskülas ning Haapsalus, Keilas, Tamsalus, Narvas, Petseris, Valgas, Tartus ja Jõgeval.

Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. Sel hetkel nägi enamik naisi oma mehi ja enamik lapsi oma isa viimast korda. Arreteerimisele või küüditamisele kuulunud inimeste tagaotsimine jätkus 16. juuni hommikuni.

Küüditatute saatus

17. juunil 1941 hakkasid küüditatute rongid Narva ja Irboska kaudu Eestist välja sõitma. Vagunitesse oli paigutatud üle 50 inimese. Täistuubitud vagunitesse pääses valgust vaid kitsast pilust. Vett ei olnud, käimla aset täitis põrandast läbi ulatuv toru. Õhk oli vaguneis raske ja läppunud, päikeselõõsas seistes muutusid vagunid lämmatavalt kuumaks.

Algul sõitsid A- ja B-vagunid ühes ešelonis, mõne aja pärast haagiti aga esimesed lahti ja saadeti otse sunnitöölaagritesse.

Enamik A-vagunitesse paigutatud arreteeritutest suunati algul Ukraina NSV Starobelski ja Babino laagritesse ning Uurali lähistele Verhodurski laagrisse Sverdlovski oblastis, väiksem osa viidi kohe Kirovi oblasti vangilaagritesse. Starobelskisse ja Babinosse saadetud vangid sattusid sõjategevuse piirkonda ning toimetati seetõttu peagi Siberi vangilaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada.

B-vagunitesse paigutatud naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse.

Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastatel 1946 – 1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi. 1949 – 1951 aga otsisid julgeolekuorganid enamiku tagasi saadetud lastest üles ning saatsid nad uuesti Siberisse. Kodumaale õnnestus küüditatutel tagasi pöörduda alles 1950. aastate lõpul.

Küüditatute arv

13. juunil 1941. aastal Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. Kõiki neist ei õnnestunud küüditajatel siiski tabada.

1941. aasta 17. juunil esitas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Merkulov aruande No2288/М Stalinile, Beriale ja Molotovile, mille kohaselt küüditati Eestist kokku 9146 inimest, kellest arreteeriti 3173 ja 5978 saadeti asumisele. Sama aruande kohaselt kuulus küüditatute hulka 124 territoriaallaskurkorpuses arreteeritud. Kokku läks Narva ja Irboska kaudu teele üheksa ešeloni (nr 286–294).

1942. Saksa okupatsiooni ajal tegeles Nõukogude okupatsiooniohvrite kindlakstegemisega 1941. aasta 4. septembril loodud „Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Keskus", saksakeelse lühendi järgi ZEV. 1943. aastaks oli ZEV ankeetide abil kogutud andmete alusel nimekirja kandnud 9 632 küüditatut. Vaatamata sellele, et küüditati umbes 400 Eesti juuti, selles nimekirjas puudusid juudi rahvusest isikud.

Praegu loetakse juuniküüditatute koguarvuks veidi üle 10 000 inimese (välja on käidud arv 10 016). Alaealisi (kuni 17-aastaseid) oli neist 36 – 38 %, alla aastaseid lapsi üle 100, oli ka voodihaigeid vanainimesi.

Juuniküüditamise tagajärjel hukkus umbes 6000 inimest.

Seotud sündmused

NimiKuupäevKeeled
1
Ukraine says at least 5 people were killed after a national guard member opened fire at an aerospace factory in Dnipro26.01.2022en, lv
2"Gāzes nemieri" Kazahstānā. Tiek ieņemta Alma-Atas pārvaldes ēka. 225 gājuši bojā, vairāk kā 4500 ievainoto"Gāzes nemieri" Kazahstānā. Tiek ieņemta Alma-Atas pārvaldes ēka. 225 gājuši bojā, vairāk kā 4500 ievainoto05.01.2022lv
3
Krievijā, Novosibirskā pirmdien degvielas uzpildes stacijā sprādzienā un ugunsgrēkā ievainoti 34 cilvēki14.06.2021lv
4Heavy fighting being reported in Svitlodarsk, Ukraine.  5 confirmed killed, 32 wounded in same areaHeavy fighting being reported in Svitlodarsk, Ukraine. 5 confirmed killed, 32 wounded in same area18.12.2016en, lv
5Tallinā tiek pārvietots Bronzas kareivisTallinā tiek pārvietots Bronzas kareivis27.04.2007lv, pl, ru
6Latvija pievienojas NATOLatvija pievienojas NATO29.03.2004lv, pl, ru
7Russian submarine Kursk (K-141)Russian submarine Kursk (K-141)12.08.2000en, lv, pl, ru
8Das Budapester MemorandumDas Budapester Memorandum05.12.1994de, en, lv, pl, ru
950 gadus pēc padomju okupācijas Latvijā tiek paziņots par Krievijas armijas izvešanu 50 gadus pēc padomju okupācijas Latvijā tiek paziņots par Krievijas armijas izvešanu 31.08.1994lv, pl, ru
10Ukrainas referendumā vairāk kā 90% nobalso par neatkarību no PSRSUkrainas referendumā vairāk kā 90% nobalso par neatkarību no PSRS01.12.1991lv
11Ar Borisa Jeļcina Dekrētu Krievijā tiek aizliegta kompartijaAr Borisa Jeļcina Dekrētu Krievijā tiek aizliegta kompartija06.11.1991lv, ru
12Declaration of Independence of UkraineDeclaration of Independence of Ukraine24.08.1991en, lv, pl
13— Reabilitēta Elza Stērste— Reabilitēta Elza Stērste28.05.1991lv
14Latvijas AP sāk veidot vienotu valsts pašaizsardzības komisijuLatvijas AP sāk veidot vienotu valsts pašaizsardzības komisiju18.01.1991lv
15OMON uzbrukumi IeM kursantiem - Minskas Augstākās milicijas skolas Rīgas filiālei Zeļļu ielā 8OMON uzbrukumi IeM kursantiem - Minskas Augstākās milicijas skolas Rīgas filiālei Zeļļu ielā 815.01.1991lv
16Vissavienības presē tiek publicēts jaunais Savienības līgumsVissavienības presē tiek publicēts jaunais Savienības līgums26.11.1990lv
17Restoration of Independence of the Republic of LatviaRestoration of Independence of the Republic of Latvia04.05.1990en, lv, pl
18Notiek simbolisks grupas Helsinki-86 gājiens un ziedu nolikšana pie Brīvības pieminekļa Rīgā deportēto piemiņas dienāNotiek simbolisks grupas Helsinki-86 gājiens un ziedu nolikšana pie Brīvības pieminekļa Rīgā deportēto piemiņas dienā14.06.1987lv
19Latvijas rusifikācijas "piebremzēšana" pēc Gruzijas tautas protestiem. LPSR AP pieņem papildinājumus LPSR Konstitūcijai, nosakot latviešu valodas statusuLatvijas rusifikācijas "piebremzēšana" pēc Gruzijas tautas protestiem. LPSR AP pieņem papildinājumus LPSR Konstitūcijai, nosakot latviešu valodas statusu18.04.1978lv
20Совет Министров СССР принял постановление № 677 о выдаче паспортов колхозникам, что уравнивало их в правах с жителями городов.Совет Министров СССР принял постановление № 677 о выдаче паспортов колхозникам, что уравнивало их в правах с жителями городов.29.08.1974ru

Kaart

Aallikad: wikipedia.org, news.lv

Kohad ei määratud

    Isikud

    Nimi Sündinud Suri Keeled
    1
    Mārīte Antmane12.03.194201.04.1942lv
    2
    Ansis Olders11.10.194100.00.1951lv
    3
    Visvaldis Renkevics00.00.194111.12.1941lv
    4
    Māra Krauze00.00.194115.07.1941lv
    5
    Nikolajs Judins00.00.194111.08.1941lv
    6
    Laima Spraude00.00.194100.00.1948lv
    7
    Dzidra Runne00.00.194100.00.1941lv
    8
    Andris Voicišs00.00.194100.00.1943lv
    9
    Indra Kaufmane00.00.194111.09.1941lv
    10
    Ansis Aivars Rēvalds00.00.194000.00.1941lv
    11
    Ilga Grāmatniece00.00.194000.00.1942lv
    12
    Mārtiņš Osis00.00.194000.00.1941lv
    13
    Zorja Plotņikova00.00.1940lv
    14
    Elmārs Kušķis00.00.194001.07.1941lv
    15
    Vizma Ģībiete00.00.194000.00.1943lv
    16
    Pēteris Zvirbulis00.00.194000.00.1941lv
    17
    Artūrs Gaušis00.00.194002.02.1942lv
    18
    Andris Sīmanis00.00.194000.00.1941lv
    19
    Baiba Dzene00.00.193900.00.1942lv
    20
    Andris Cūbergs00.00.193917.12.1941lv
    Sildid